Katrini pärlilugu

Minu kirg pärlite vastu on olnud läbi kogu elupigem selline hiiliv. Mäletan lapsena ema kuldset ripatsit lipsukese ja valge mageveepärliga. Minu ehtekarbis on mitmeid nii ise valitud kui kingitud pärleid – valged üksikud pärlid hõbetrossil mitmerealises kees – ise valisin üheks pidulikuks ehteks 20ndates, mustad imepisikesed pärlid hulgale niitidele lükitud suures kimbus ja siis omakorda kaela sõlmitav – väga imposantne ehe noorele naisele, roosa üksik barokkpärl puuvillanööril – selline suvine seiklushõnguline ehe valitud 30ndates. Ükski neist polnud selline „vanaema pärlid“ tüüpi ehe. Seega pole ka kunagi päris aru saanud, mida seda öeldes silmas peetakse. Aga alles 40ndates tekkis üleöö mõte süveneda pärlite maailma ja hakata nende ilu ka teistele näitama, ehteid valmistama ning murdma müüti, et pärlid on „prouade“ ehe.

Kui liigud minu veebipoes, siis näed, et hulk pärleid on vägagi disainiliku väljanägemisega, näiteks pulkpärlid, lapikud pärlid, pärl hõbetrossilpärli sisse istutatud tsirkoonidega ehted. Osa pärlitest on päris kummalised ja justkui iidsed – barokkpärlid, mis kasvanud kaua ja erikujulisteks. Või siis tulepallipärlid, millel on saba taga nagu komeetidel ja on kohati 3-4cm kõrgused, need mõjuvad võimsalt ka üksikuna. On päris pisikesi pärleid - 3-4mm läbimõõduga kõrvarõngatäpikestena kui ka käevõrus-keede tarvis erinevaid piklikuid.

Kõige lummavam minu jaoks on pärlite värv – valge ei ole kunagi seesama valge, on kollakamat ja roosakamat ja mõnikord lausa sinakasvalge. Siis veel lisaks kauakasvanud pärlite müstiline vikerkaarevärviline helk, kuhu võid end kaotada. Ja siis roosad ja lillad, mis mõnikord hoopis pronksised. Lisaks saab pärleid värvida ja selle tulemusel ei kao nende vikerkaar. Minu lemmikuteks on siin hallid, mil roosakas jume ja paabulinnusabavärvides (petrooleumiläikelised) tumedad pärlid, mida sageli nimetakse mustadeks pärliteks.

Pärlid on minu jaoks ka meditatiivse väärtusega – kui mõte sassis või tahad end muust välja lülitada, siis tasub paarsada pärlikest alusele poetada ja hakata neid paarima ehk siis otsima igale pärlile paarilist, mis sama suur ja sama kujuga või siis lihtsalt omavahel hästi sobivad, et nendest saaks kaunid kõrvarõngad.

See on juba mitmeid aastaid kestnud kirg, mis jääb minuga, see on osa minust. Alatiseks.

 

Pärliarmastaja Katrin